MUUSEUMIEHITUSE SIHTASUTUSE PÕHIKIRI

I ÜLDSÄTTED

1. Sihtasutuse nimi on MUUSEUMIEHITUSE SIHTASUTUS (edaspidi Sihtasutus).
2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
3. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. Tal on oma eelarve, oma nimega pitsat ja sümboolika. Oma tegevuses juhindub Sihtasutus kehtivast seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.

II EESMÄRK

5. Sihtasutuse eesmärk on Eesti Kunstimuuseumi uue hoone (KUMU) ja teiste Sihtasutuse omandis olevate kinnisvaraobjektide haldamine ning Lastekirjanduse Keskuse ja Teatrinukkude Muuseumi valmisehitamise korraldamine.

6. Oma eesmärkide saavutamiseks Sihtasutus:
1) arendab majandustegevust, mis on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks;
2) korraldab tulundusüritusi, mis ei tohi väljuda Sihtasutuse põhitegevusest;
3) teeb oma varaga seadusega lubatud tehinguid;
4) viib läbi riigihankeid, mis on vajalikud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

7. Sihtasutuse eesmärk ei ole oma asutajatele ainelise tulu saamine ja selle jaotamine. Sihtasutus kasutab oma tulusid ja vara üksnes Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

III JUHATUS

8. Sihtasutuse juhtimisorganid on juhatus ja nõukogu.

8¹. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:
8¹.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
8¹.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
8¹.3. kellel on ärikeeld;
8¹.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
8¹.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
8¹.6. kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas ka olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja või tellija.

8². Põhikirja alapunktides 8¹.1 - 8¹.4 nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 8¹.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

9. Sihtasutust juhib ja esindab juhatus.

10. Juhatusel on üks kuni kolm liiget. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Kui juhatus on mitme liikmeline, võib nõukogu ette näha mõnede ülesannete jaotuse juhatuse liikmete vahel või esindusõiguse piiramise.

11. Juhatuse liikmete arvu, nende määramise ja tagasikutsumise otsustab nõukogu. Nõukogu määrab juhatuse liikmed kolmeks aastaks.
11¹. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige ega pankrotivõlgnik.

12. Juhatus peab Sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ning esitama nende nõudel vastava aruande. Juhatus peab kord kolme kuu jooksul esitama nõukogule kirjaliku ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama viivitamata Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
12¹. Juhatus on kohustatud vähemalt kolm (3) korda aastas, iga nelja kuu tagant, esitama nõukogu korraliseks koosolekuks ülevaate Sihtasutuse tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

13. Sihtasutuse juhtimisel juhatus muuhulgas:
1) täidab Sihtasutuse eesmärgist lähtuvaid jooksvaid ülesandeid;
2) korraldab Sihtasutuse raamatupidamist;
3) valmistab ette Sihtasutuse eelarve projekti;
4) koostab majandusaasta aruande;

14. Nõukogu võib juhatuse liikme igal ajal tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
14¹. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja rikkumise, oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest vastavalt õigusaktides sätestatule ja temaga sõlmitud lepingule.

15. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.
15¹. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.
15². Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

IV NÕUKOGU

16. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtimisorganiks on Sihtasutuse nõukogu, kes kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

17. Nõukogu:
1) määrab hiljemalt majandusaasta alguseks kindlaks Sihtasutuse aastased tegevussuunad ning juhindub nende elluviimisel avatud ja demokraatliku ühiskonna põhimõtetest;
2) kinnitab Sihtasutus poolt läbiviidavad üritused ja projektid;
3) kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande ja eelarve ning selle täitmise aruande;
4) võtab vastu otsuse juhatuse liikmete esindusõiguse piiramiseks;
5) määrab Sihtasutuse juhatuse liikmete arvu, nende tasu suuruse ning esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega;
6) täidab muid seaduse või käesoleva põhikirjaga nõukogule pandud ülesandeid;
7) kehtestab nõukogu töökorra.

17¹. Sihtasutuse nõukogu liikmeks ei või olla:
17¹.1. füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ega ole sihtasutuse kaasasutaja;
17¹.2. täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või usaldusühing ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
17¹.3. isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui sihtasutus ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole sihtasutuse kaasasutaja;
17¹.4. sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on sihtasutuse kaasasutaja.

18. Nõukogu nõusolek on juhatuse liikmele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) Sihtasutusele kuuluvate kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine;
2) laenude võtmine;
3) osaluse omandamine ja lõpetamine äriühingus;
4) juriidilise isiku asutamine või osaluse omandamine ja lõppemine;
5) kapitalirendilepingute sõlmimine.

18¹. Sihtasutus võib olla äriühingu osanik, asutada teisi sihtasutusi, ühineda teise sihtasutusega või jaguneda üksnes asutaja eelneva otsuse alusel.

19. Punktis 18 nimetatud tehingute tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks Sihtasutusele oluline kahju.

20. Nõukogul on kolm (3) kuni seitse (7) liiget. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on kolm aastat. Nõukogu liikmete määramise ning koosseisus muudatuste tegemise ja nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine sihtasutuse tegevuse kavandamisel, korraldamisel ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.

21. Nõukogu liige arvatakse nõukogust välja tagasikutsumisel või tema enda avalduse alusel. Nõukogu liikme võib asutaja igal ajal tagasi kutsuda.

22. Sihtasutuse nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja: Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses.
22¹. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib tasu määranud isik või organ rahandusministri määrusega sätestatud korra kohaselt otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.
22². Lähtudes Vabariigi Valitsuse seaduse § 4 lõikest 3, § 521 lõikest 6, § 79 lõikest 4 ja § 83 lõikest 6 ei maksta nõukogu liikme tasu ministrile, abiministrile, riigisekretärile ega maavanemale.

23. Nõukogu koosolekud on korralised või erakorralised. Korraline koosolek kutsutakse kokku vähemalt neli korda aastas. Nõukogu liikmetele teatatakse koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord kirjalikult. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest.

24. Erakorralise koosoleku võib igal ajal kokku kutsuda audiitori, nõukogu esimehe, nõukogu liikme või juhatuse kirjalikul nõudel. Selles ettepanekus peab olema näidatud koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise koosoleku toimumisest saadetakse e-posti või posti teel igale nõukogu liikmele tema kodusel või töökoha aadressil vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku toimumise aega.

25. Iga nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama nõukogu otsuseid ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile nõukogu liikmetele. Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 88 lõike 3 alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi asutatud sihtasutuse nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

26. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Kui nõukogu esimees ei ole nimetanud teda asendavat nõukogu liiget, siis juhatab nõukogu koosolekut vanim kohal olev nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor. Nõukogu kokkukutsumisest peab nõukogu liikmetele ette teatama vähemalt seitse (7) päeva.

27. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekulosalenud nõukogu liikmetest.
27¹. Isiku valimisel on häälte võrdse jagunemise korral otsustav nõukogu esimehe või teda asendava nõukogu liikme hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, välja arvatud põhikirjas või õigusaktides sätestatud juhud, millal nõukogu liige ei võta osa hääletamisest.
27². Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed.
27³. Nõukogu liige vastutab õigusaktides ja käesolevas põhikirjas sätestatud nõuete rikkumise, samuti oma kohustuste täitmatajätmise, mittenõuetekohase täitmise või täitmisega viivitamisega Sihtasutusele tekitatud kahju eest vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

V SIHTASUTUSE VARA

28. Sihtasutus vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu talle kuuluva varaga. Sihtasutuse vara moodustub muuhulgas:
1) asutamisel üle antud varast;
2) varalistest annetustest ja sihtotstarbelistest eraldistest;
3) fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
4) muudest laekumistest, mis on vajalikud Sihtasutus põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

29. Sihtasutusele vara üleandmist korraldab juhatus, kes informeerib üleantavast varast nõukogu. Vara üleandjaga sõlmitakse kirjalik leping juhul, kui üleandja poolt esitatud hinnangu kohaselt üleantava vara väärtus ületab 5000 krooni. Väiksema väärtusega annetuste puhul sõlmitakse kirjalik leping vaid üleandja nõudmisel. Sihtasutusele üleantav raha kantakse Sihtasutuse pangaarvele. Mitterahalised eraldised hinnatakse ekspertiisi- või hindamisaktiga, mis tellitakse vastavaid eriteadmisi ja -oskusi omavatelt ja hindamisteenust pakkuvatelt isikutelt.

30. Sihtasutuse vara võib kasutada ja käsutada käesolevas põhikirjas sätestatud eesmärkide täitmiseks.

31. Sihtasutuse varast väljamaksete tegemise üldkorra, milles määratletakse ulatus, millises saab väljamakseid teostada juhatus ning milliste väljamaksete tegemiseks on vajalik nõukogu heakskiit, kinnitab nõukogu ja väljamaksete tegemist korraldab juhatus.

32. Sihtasutusele tehtud sihtannetusi jagab juhatus vastavalt nõukogu poolt kinnitatud korrale sihtannetuse poolt näidatud tingimustel ja korras.
32¹. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut:
32². Sihtasutuse arveldused tehakse alates 01.01.2011 riigikassa kaudu.

VI AUDIITOR

33. Sihtasutusel on audiitor. Audiitori nimetab kolmeks aastaks nõukogu. Nõukogul on õigus audiitor igal ajal tagasi kutsuda.
33¹. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu esimees.
332. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada sihtasutuse asutajaõigusi teostava isikuga.

34. Audiitori ja siseaudiitori tasu suuruse ja tasustamise korra määrab nõukogu.
34¹. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

VII ARUANDLUS

35. Sihtasutuse majandusaastaks on kalendriaasta, mis algab 01.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril.

36. Juhatus korraldab Sihtasutuse raamatupidamist ja esindab iga jooksva aasta 31.märtsiks seaduses sätestatud korras nõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks majandusaasta aastaaruande. Aruande kontrollib eelnevalt audiitor ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
36¹. Sihtasutus kohustub esitama nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul makstud tasude summa.

VIII PÕHIKIRJA MUUTMINE

37. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

38. Seaduses sätestatud juhtudel on põhikirja muutmise õigus ka nõukogul.

IX SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

39. Sihtasutuse lõpetamine toimub seaduses sätestatud korras.

40. Sihtasutus lõpetatakse asutaja- või kohtuotsusega.

41. Tühistatud.

42. Tühistatud.

43. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse Sihtasutuse asutajale.

Sihtasutuse põhikirja käesolev redaktsioon on kinnitatud kultuuriministri 15.03.2011.a. käskkirjaga nr 146.